Bali VI osa - Healerite külastamine

Ohoo...  Kätte jõudis päev mida ma vist ootasin selle Bali reisi juures üldse kõige rohkem. Olin mulle ja Marekile broneerinud kohtumise kahe erineva inimesega- ravitseja ja lugejaga. Broneerida tuli see läbi ühe (toreda) naise Marie. Nagu nimigi ütleb, on tegemist Prantsusmaalt pärit naisega kes saatuse tahtel on sattunud elama Balile. Minu mäletamis mööda on ta siin elanud ehk 7 aastat? Ta elab siin päris jõukat elu, omades autojuhti, kokka ja 5-6 elamist, mida ta välja rendib. Läbi tema tuli asju ajada sellepärast, et ta oli meile tõlgi eest ja no üldse organiseeris selle kokkusaamise ravitsejatega. Võtsin temaga ühendust juba Austraalias mitu kuud enne reisi. Noh ma pikalt ei hakka sellest organiseerimise poolest teile rääkima aga Marek kindlasti mäletab, et ega selle naisega kerge ei olnud. Meil tekkis miljon arusaamatust nende kuude jooksul. Aga noh, mis sa tahad- naine juba 50ndates, natuke boheemlase elustiiliga ja ... imelik.
AGA kokkuvõttes kohtumised ikka toimusid. Kahjuks ei olnud nende tulemused küll sellised mis ma lootsin. Aga no kuna on elu selline nagu ma loodan?
Esimesena saime kokku Bali kõige kuulsama ravitsejaga - Cokorda Rai. Ma ei oska pakkuda kui vana see onu on aga ma pakuks, et 80 äkki ikka. Üks terve ja tugev 80 aastane siis. Kui sinna jõudsime, oli ta juba alustanud oma päeva, et ravida inimesi. Saime vaadata kuidas ta tegeles järgemööda enne meid olevate naistega. Inimesed olid tema juurde tulnud igaste probleemidega.. oli vähihaige, oli emotsinaalselt sassis inimesi, oli niisama uudistajaid (nagu Marek) ning olin mina- kes tundis, et sisemiselt pole kõik korras. Asi toimib nii: kui on sinu kord, siis lähed tema ette, tervitad teda, ütled milles sa abi vajad ning siis istud tema ette maha. Ta katsub su pead ning peale seda palub heita pikali ja ta hakkab tegema oma asja, mille läbi ta üritab leida kus on sul probleemi algpõhjus. Üks tema meetod on see, et ta mingi kuradi terava oraga torgib sulle varvaste vahele. Seal kus on valus, annab talle infot kus on probleem. Ja siis leidis ta minu valupunkti. Oi kui ta sinna vajutas... ma pole ammu sellist valu tundnud. Loomulikult hakkasin nutma nagu väike laps, ise näost punane. Ja ta vajutas veel ja veel ja veel!! Minul olevat probleem naistepiirkonnas ja hormoonidega. OK, selge. Teeks nüüd selle korda ka!? Ei. EI SAA! mismõttes ei saa?? Ei saa, sest sul on mingi blokeering peal. Midagi võitleb vastu, immuunsussüsteem on korrast ära ja ta ei saa sellest üle.
Kas saate aru? Enne mind ta kõiki ravitses ja parandas neid! Olgu, Marekit mitte, sest ta meil nii terve nii vaimselt kui hingeliselt. Aga mulle öeldakse, et ei saa ravida. Loomulikult tundsin pettumust ja kurbust.
Hiljem ma mõtlesin kumb variant on parem, kas
1) Ta oleks võinud kasvõi teeselda ja öelda, et ma jah, ma ravisin sind terveks. Vahepeal on nii ju, et see platseebo efekt aitab ka kaasa ning sa hakkadki uskuma, et oled tervem ning selleläbi saadki tervemaks
2) Ta on tõeline aus ravitseja ja ei hakka soga ajama. Kui ei saa ravida, siis nii ütlebki. See tõstis tegelikult tema autoriteeri minu silmis.

Internetist võetud pilt!

Oma murede kaebamine..

aiaiaiaiaiaiiaiaiaiaiiiiiiiiiiiiiiiiii

Oh neid emotsioone 

Jah. Niimoodi siis seekord. Muide, onu pakkus hiljem välja, et kui saaksin 2 nädalaks veel Balile jääda, siis ta saab mind ravida. Et see protsess võtaks aega vähemalt 2 nädalat. Aga kurb tõsiasi oli see, et mul oli 4 päeva jäänud Balil...

Edasi liikusime selgeltnägija/lugeja juurde. Seekord oli tegemist naisterahvaga ja kuna meil oli kellaajaliselt kokkulepitud kohtamine, siis järjekorras ei pidanud ootama. Läksin siis tema ruumi, tervitasime ja tutvusime. Tal põlesid seal mingid küünlad..ja tuba oli üldse mingeid kujukesi täis. Lugemiseks oli tal vaja nime ja sünnikuupäeva. Mäluhaige nagu ma olen..siis mäletan üksikuid asju kogu jutust. Jäi meelde see, et liha ma peaks vältima...see mõjub halvasti. A ja ta tajus ka ära, et mul mingid naisteprobleemid (lisamärkusena lisan juurde, et nüüdseks olen teada saanud mis probleemid need on- PCOS). Rääkis, et ma peaks peale Bali reisi paikseks jääma, et leian erialase töö kodust mitte väga kaugel (ma ei tea mis on tema jaoks kaugel). Lisaks rääkisime Heleriinist. Mul oli kaasa võetud temast pilt ning andsin ka sünnidaatumid. Ta pakkus küll ära mis kohal on Heleriini haiged ning ütles, et see on isapoolsest suguvõsast edasi kandunud. Kas Heleriin saab terveks või mitte.. selle kohta ütles ta, et ta ei või seda öelda.

Tänapäeval saab ikka lasta koos pilti ka teha. Tema enda soovil :)

Kokkuvõttes siis nagu juba mainsin, et ma natuke pettusin selles päevas. Eks tuleb tunnistada, et mu ootused olid ikka väga üles löödud ka. Aga nagu mul viimasel ajal on tavaks mõelda- ju läks kõik nii nagu pidi minema! Ma ei oska öelda kas mul usk sellistesse inimestesse on säilinud või mitte.. eks mingi uudishimu ikka püsib..