Nonii-nonii.. kuna me Kristjaniga olime mõlemad paar nädalat töötute nimekirjas (küll vabatahtlikult aga siiski) siis otsustasime, et me nii laisad ka ei saa olla ja võiks natuke elu ka nähe. Valisime sihtkohaks Sydney.
Räägin vist natuke enne sellest ka miks Kristjan töösuhte lõpetas. Ta töötas veinikas.. eelmine aasta töötas ka veinikas aga teises ettevõttes, kus talle väga meeldis. Selle aastane koht oli aga päris räpane. Kuna ma veini ei joo, siis ma väga asja ei jaga aga nii palju sain aru, et nendes veinikates tehakse kiir- ehk lauaveine. No neid odavaid. Mitte neid mis lastakse aastaid seista. Selle farmi omanik, kus elasime, kasvatab ka viinamarju ja müüb neid veinikatele. Kui kvaliteetveini jaoks korjatakse viinamarjad käsitsi, siis siin korjatakse suure masinaga mis raputab viinamarjad oksade küljest lahti ja lindi peal jooksevad need marjad kõrva lmasinasse. Aga teate mis on kõige lahedam? See, et raputusega kukuvad põõsaste küljest lindile ka igasugused muud toredad tegelased nagu näiteks sisalikud, maod, rotid, hiired jne. No need leiavad ka oma tee sinna kõrvalmasina kogujasse ja sealt edasi lähevad nad veinikasse, kus Kristjan võtab viinamarjad (ja muud elukad) vastu. Kogu kompott kallutatakse läbi võre pressi. Võimaluse korral Kristjan ja muud töölised päästavad mõne looma, püüdes neid oksaga kätte saada aga üldjuhul lähevad nad koos marjadega alla ja pressitakse mahlaks. Vot teile odavat veini!
|
Koguja ja raputaja :) |
Ok, tagasi teema juurde! Ühesõnaga Kristjan jäi täpselt teadmata põhjustel väga haigeks. Üks päev ei suutnud lihtsalt tööle minna... ja rohkem ta sinna ei jõudnudki. Haigus võttis väga kiirelt tõsise pöörde ja mul oli nii valus vaadata kuidas ta piinles. Helitasin kolmandal päeval ka kohalikku haiglasse aga samal õhtul tuli õnneks haigusele ootamatu lõpp. No ta siiamaani vaikselt paraneb aga asi pole enam kriitiline.
Ja nüüd tagasi Sydney jutu juurde! Otsustasime siis, et veedame 3 päeva Sydneys. A üks põhjus oli see ka muidugi, et mul oli vaja ju oma pass kätte saada. Selle tegingi esimese asjana Sydneysse jõudes ära. Siin on ju kohe täitsa oma "Eesti Maja" - kus siinsed eestlased korraldavad vahepeal mingeid üritusi ja kus saab eestimaist sööki osta (eesti õlut, leiba, purgisuppe jne), kalli hinnaga aga siiski. Ma ise midagi ostma ei hakanud. Pole kaua jäänud oma eesti söögini!
Kui pass käes, siis otsisime oma hosteli üles. Minu esimene kogemsus backpackersi hostelis. See on siis selline odav majutus seljakotiga seiklejatele. Me ööbime 6-ses segatoas (poisid ja tüdrukud koos). Maksab 33 daala öö. Meie hostel asub 4 kilomeetri kaugusel kesklinnast.
|
Hosteli "elutuba-veranda" .. |
|
Magamistuba :D |
|
Köök |
Kõige hullem kogemus ei olegi... aga ei miskit lahedat ka. Siin päris omajagu tube.. ühisköök terve maja peale.. esimesel ehk meie korrusel 2 vetsu koos dušširuumidega. Meie toas hetkel siis meie ning lisaks 2 tüdrukut ja 1 poiss. Enamus aeg me nagunii väljas, nendega suhelnud väga pole.
Sõit sydnysse võttis aega umbes 7 tundi. Hommikul kell 5 jätsime majaomaniku Rosannaga hüvasti ja alustasime veel pimedas oma sõitu. Mul tuli muidugi ärasõites väike pisar ka silma aga pühkisin selle ilusti ära, et võtta vastu uued seiklused. Pealelõunat jõudsime kohale, siis passi järgi ning siis hosteli. Kesklinna uudistamiseks olime liiga väsinud... uurisime hoopis lähiümbrust ehk kokku kõndisime umbes 10 kilomeetrit. Aga nii hea tunne oli pärast!
Veelkord sain endale meelde tuletada kui palju rahvast ikka Sydneys on.. kõndisime mööda ühte peatänavat ja no ikka väga raske oli liikuda.. kõik olid jalus. ja no kui keegi jääb veel järsku seisma :D autoliiklusest ei tasu üldse rääkida... hullumaja :D
Teine päev läksime veeparki, mis avati alles 2013. Ilm oli super. Nii super, et mõlemad põlesime ära. Aga õnneks juba kõik korras. Muidu oli päris tore.. sissepääsu hind oli 50 $ ja atraktsioone jagus omajagu.. pean aga jälle tunnistama, et ühte ma ei läinudki, sest ei julgenud. See oli selline toru, et sa seisad torusse sisse ja siis üks onuke vajutab nuppu, siis tuleb põhi alt ära ja sõit algab.. :D isegi Kristjan ei julgenud seda teha! Ülejäänud proovisin ikka ära.. aga mõnedki olid sellised kuhu teiskorda ei läheks, sest ma ei suuda nautimist tunnet hirmutundest ette panna. Aga muidu jäin päevafa väga rahule. Olime seal hommikust kuni kella 5-ni, siis hakkasime sõitma Moree poole. Jõudsime kell 2 ajal öösel Moreesse. Elust Morees aga juba uues postituses ;)
|
Siis kui ma käsu peale poseerima pean :D |
|
Kristjan sügavustes |
|
Veepargi rand kus ma korra magama jäin |
Kalli-kalli!