esmaspäev, 30. märts 2015

Suurlinna laks enne Moreed

Nonii-nonii.. kuna me Kristjaniga olime mõlemad paar nädalat töötute nimekirjas (küll vabatahtlikult aga siiski) siis otsustasime, et me nii laisad ka ei saa olla ja võiks natuke elu ka nähe. Valisime sihtkohaks Sydney.

Räägin vist natuke enne sellest ka miks Kristjan töösuhte lõpetas. Ta töötas veinikas.. eelmine aasta töötas ka veinikas aga teises ettevõttes, kus talle väga meeldis. Selle aastane koht oli aga päris räpane. Kuna ma veini ei joo, siis ma väga asja ei jaga aga nii palju sain aru, et nendes veinikates tehakse kiir- ehk lauaveine. No neid odavaid. Mitte neid mis lastakse aastaid seista. Selle farmi omanik, kus elasime, kasvatab ka viinamarju ja müüb neid veinikatele. Kui kvaliteetveini jaoks korjatakse viinamarjad käsitsi, siis siin korjatakse suure masinaga mis raputab viinamarjad oksade küljest lahti ja lindi peal jooksevad need marjad kõrva lmasinasse. Aga teate mis on kõige lahedam? See, et raputusega kukuvad põõsaste küljest lindile ka igasugused muud toredad tegelased nagu näiteks sisalikud, maod, rotid, hiired jne. No need leiavad ka oma tee sinna kõrvalmasina kogujasse ja sealt edasi lähevad nad veinikasse, kus Kristjan võtab viinamarjad (ja muud elukad) vastu. Kogu kompott kallutatakse läbi võre pressi. Võimaluse korral Kristjan ja muud töölised päästavad mõne looma, püüdes neid oksaga kätte saada aga üldjuhul lähevad nad koos marjadega alla ja pressitakse mahlaks. Vot teile odavat veini!
Koguja ja raputaja :)
Ok, tagasi teema juurde! Ühesõnaga Kristjan jäi täpselt teadmata põhjustel väga haigeks. Üks päev ei suutnud lihtsalt tööle minna... ja rohkem ta sinna ei jõudnudki. Haigus võttis väga kiirelt tõsise pöörde ja mul oli nii valus vaadata kuidas ta piinles. Helitasin kolmandal päeval ka kohalikku haiglasse aga samal õhtul tuli õnneks haigusele ootamatu lõpp. No ta siiamaani vaikselt paraneb aga asi pole enam kriitiline.

Ja nüüd tagasi Sydney jutu juurde! Otsustasime siis, et veedame 3 päeva Sydneys. A üks põhjus oli see ka muidugi, et mul oli vaja ju oma pass kätte saada. Selle tegingi esimese asjana Sydneysse jõudes ära. Siin on ju kohe täitsa oma "Eesti Maja" - kus siinsed eestlased korraldavad vahepeal mingeid üritusi ja kus saab eestimaist sööki osta (eesti õlut, leiba, purgisuppe jne), kalli hinnaga aga siiski. Ma ise midagi ostma ei hakanud. Pole kaua jäänud oma eesti söögini!
Kui pass käes, siis otsisime oma hosteli üles. Minu esimene kogemsus backpackersi hostelis. See on siis selline odav majutus seljakotiga seiklejatele. Me ööbime 6-ses segatoas (poisid ja tüdrukud koos). Maksab 33 daala öö. Meie hostel asub 4 kilomeetri kaugusel kesklinnast.

Hosteli "elutuba-veranda" .. 

Magamistuba :D
Köök

Kõige hullem kogemus ei olegi... aga ei miskit lahedat ka. Siin päris omajagu tube.. ühisköök terve maja peale.. esimesel ehk meie korrusel 2 vetsu koos dušširuumidega. Meie toas hetkel siis meie ning lisaks 2 tüdrukut ja 1 poiss. Enamus aeg me nagunii väljas, nendega suhelnud väga pole. 
Sõit sydnysse võttis aega umbes 7 tundi. Hommikul kell 5 jätsime majaomaniku Rosannaga hüvasti ja alustasime veel pimedas oma sõitu. Mul tuli muidugi ärasõites väike pisar ka silma aga pühkisin selle ilusti ära, et võtta vastu uued seiklused. Pealelõunat jõudsime kohale, siis passi järgi ning siis hosteli. Kesklinna uudistamiseks olime liiga väsinud... uurisime hoopis lähiümbrust ehk  kokku kõndisime umbes 10 kilomeetrit. Aga nii hea tunne oli pärast!
Teisel päeval võtsime rongiga tee kesklinna. Kuna ma natuke ikka Sydneyt tunnen, siis alustasime ühe marketi läbiuudistamisega. ja siis uudistasime mööda kesklinna tänavat ja tegime väikse istumise kuulsa ooperimaja juures. Kokku olime linnas 8 tundi.. oli nii ilus ilm ja üldse tore päev. Ma ei ostnud endale ühtegi asja.  Usute?? Seekord oli Kristjani shoppamise päev :)

Huvitav maja disain

Kaubanduskeskuses

Pildiallkirja lisamine

Harbour bridge. Muide, kel hea silm, siis võib silla otsas ka inimesi näha. Kirve hinna eest saab sellist luksust lubada ;)

Opera house
Rahulolev turist :)
Veelkord sain endale meelde tuletada kui palju rahvast ikka Sydneys on.. kõndisime mööda  ühte peatänavat ja no ikka väga raske oli liikuda.. kõik olid jalus. ja no kui keegi jääb veel järsku seisma :D autoliiklusest ei tasu üldse rääkida... hullumaja :D
Teine päev läksime veeparki, mis avati alles 2013. Ilm oli super. Nii super, et mõlemad põlesime ära. Aga õnneks juba kõik korras. Muidu oli päris tore.. sissepääsu hind oli 50 $ ja atraktsioone jagus omajagu.. pean aga jälle tunnistama, et ühte ma ei läinudki, sest ei julgenud. See oli selline toru, et sa seisad torusse sisse ja siis üks onuke vajutab nuppu, siis tuleb põhi alt ära ja sõit algab.. :D isegi Kristjan ei julgenud seda teha! Ülejäänud proovisin ikka ära.. aga mõnedki olid sellised kuhu teiskorda ei läheks, sest ma ei suuda nautimist tunnet hirmutundest ette panna. Aga muidu jäin päevafa väga rahule. Olime seal hommikust kuni kella 5-ni, siis hakkasime sõitma Moree poole. Jõudsime kell 2 ajal öösel Moreesse. Elust Morees aga juba uues postituses ;)

Siis kui ma käsu peale poseerima pean :D

Kristjan sügavustes


Veepargi rand kus ma korra magama jäin 
Kalli-kalli!


pühapäev, 15. märts 2015

HÜVASTI tomatid. 2 nädalat cottonini!


Tere kallid!!

Mõtlesin, et kirjeldan teile natuke oma tomatitöö argipäeva. Ma olen vist maininud, et mul isiklikult selle töö vastu polnud midagi- nagu korjamine ja pakkimine ikka.. tavaline töö. Mul on omad traditsioonid, mis mind aitavad ja motiveerivad. Esiteks ma panen iga õhtu endale tööriided ja asjad valmis, mõtlen läbi kas lõunateks on kõik olemas.... kallan kaussi juba pudruhelbed ka ära, et hommik sujuvamalt läheks (Jah, ma vist olen imelik). Hommik. Ärkan suht kergelt, tavaliselt enne äratust ja kunagi ei ole pidanud äratust edasi lükkama... telefonis nett sisse ja hakkan toimetama. Lähen kööki ja hakkan oma lemmikut hommikusööki valmistama - puder puuviljade, kookosehelveste ja chia seemnetega. Nagu ikka, söön ma mehiselt korraliku portsu! Söömise ajal ketran facebooki läbi ja vaata e-kirju. Ongi aeg tööle liikuma hakata. Ratas ootab kuuri all ja ratta juurde sammudes olen juba kõrvaklapid kõrva pistnud ja mingi mõnusa loo oma muusikavalikust käima pannud.. Alustan sõitu ja vahest jään ka korra tee peal seisma, et imelist Austraalia päikesetõusu taevast pildistada. Väntan mööda kruusateed edasi.. tee on suht vibalik ja kivine aga õnneks mitte pikk. Pole hullu! Jõuan tööle ja tavaliselt juba ootab mind seal Saksa tüdruk Kristina koos sooja kallistusega. 



Miks ma seda kõike praegu kirjutasin? Sest mulle ei jõua kohale kuidas ma nii kaua veel üldse ennat motiveerida suutsin, kui tööle jõudes alati suudeti mu tuju nulli ajada. Suutsin seda teha kuni kolmapäevani.. siis tunnistasin endale, et ükskõik kui väga ma ka ei püüaks ja kui tubli ma olen, proua boss ei ole mitte kunagi minuga rahul! Kolmapäev oli minu viimane tööpäev tomatifarmis, sest aitab! Statistiliselt võin veel lisada, et tollest kolmapäevast kuni reedeni tuli töölt ära kokku 7 töölist, enamus Euroopast. Me kõik tundsime kuida meid alandatakse. 
Eks natuke veel piitsutasin kodus ennast mõtetega, et EHK ei peaks ma alla andma jne .. aga nüüd tunnen, et tegin õige otsuse. See 2 nädalat kodus olla ei tapa mind! Saan oma edasisi asju planeerida ja niisama puhata. Siiamaani on tore olnud.
Tegin viimasel tööpäeval lõunapausi ajal ka pilte natuke tööl... sisetunne vist juba ütles, et viimane päev :) Praegu on igatahes selline aeg kus tomatitaimi võetakse juba üles, et uued istustada. Päris lahe oli seda teha ja kogu protsessi jälgida. 


Kokku on farmis 4 kasvuhoonet, see on üks nendest.

Teine kasvuhoone, kus taimed on juba maha võetud. 

Pooled tööd veel ees..

Mina oma lemmikul tööl !!!!!!
Euroopa laud :)

Muidu on eluke siin suht tavaline olnud... Üks nädalavahetus käisime töökaaslastega ühel töökaaslasel külas. Tema ema tegi selle ettepaneku, et meid õhtusöögile külla kutsuda. Nii armas :) Saime korralikult süüa ja mõnusalt juttu ajada. Vähemalt sain sealt tomatifarmist endale toredad tuttavad!! 
Imearmas Kristina!!

Fiji tüdruku ema (kes meid külla kutsus), fiji tüdruk Ishra ja armalt naljakas Beryl

Beryli majakaaslane meisterdas külakostiks õhupallidest lahedaid tegelasi :P



Magustoidu laud! Oi kus ma patustasin :/

Peale seda õhtut otsustasime, et  peame kindlasti veel kokku saama. See nädalavahetus saimegi kõik uuesti kokku ja tegime väikse grillimise. Lisaks kutsusime väljaspoolt töölt ka inimesti.. Mina kutsusin näiteks Kristjani ja Itaalia kuti Simone! Tähistasime ka inglise kuti Toby sünnipäeva. Mõnus olemine oli jälle :)

KÕIK osalised!

Tomatikasvandikud :D
Mis ma veel teinud olen.. hmm, nagu ikka kokkan siin vahepeal. Üritan oma tervilikku joont hoida. Tegelikult on see päris kallis.. poes ikka head hinnad tervislikule kraamile.. aga nii on vist see igal pool. Igatahes olen aru saanud, et soolased asjad õnnestuvad mul paremini kui magusad. Aga see vist loogiline ka.. sest küpsetisi on raskem teha kasutades alternatiivseid tooteid (ilma nisujahu, lehmapiima ja valge suhkruta). Aga isegi kui kõik ei õnnestu, pole hullu. Alla ma veel ei ole andnud. Proovisin isegi kuulsaid kale krõpse teha. Päris head tulid! Huvitav kas eestis ka KALE-t müüakse? see on roheline taim.. kuulub vist kapsa perekonda.. aga kapsas ta pole. 


Ma olen armunud karri-kastmesse!

Kale krõpsud

Naistepäevaks sain lilli ja maasikaid. Vastu tegin korraliku naise kombel korraliku õhtuöögi! Muide, see roheline kaste seal taga on küüslaugu-avokaado kaste! päris hea :D
Kodus sain mõnusa paki ka. Aitäh emake ja Helju!!! :) Hetkeks oli tunne, et olete mul nii lähedal.. 



Olen täiesti sõltuvusest sarjast Criminal Minds, kus üks hästi lahe tiim lahendab kuritegevusi. Alati kujutan ette mis tunne oleks ise sinna tiimi kuuluda. Nad üritavad kurjategijaid kätte saada analüüsides nende käitumist. Mul on 3 hooaega vaadatud ja kokku on tehtud 10 hooaega..  

My new passion ;)
Olgu, olge kõik tublid! Kirjutan uuesti kui uusi uudiseid.
tsauuu