pühapäev, 14. detsember 2014

Tagasi Griffithis - tomatikasvandus

Just sel hommikul kui ärkad üles ja lähed dušši alla mõeldes, et nüüd aitab, movitvatsiooni ei ole, oli saatusel mulle uued plaanid.
Kui viljatöö West Wyalongis läbi sai, tulime Griffithisse tagasi. Olime elamiseks broneerinud paar kohta läbi vaatamiseks. Griffithis elasime eelmine kord Anne juures aga nüüd tal oli tuba juba välja broneeritud. Aga kuna me meeldisime talle väga ja ta on väga abivalmis, püüdis ka tema meid elamisega aidata. Ta helistas oma tuttavale ja uuris ega tema ei tahaks oma tuba meile välja üürida. Ja siin me nüüd olemegi, linnast 5 min autosõidu kaugusel asuvas farmis. Maja on suur ja siin elab ainult majaomanik Rosanne, kelle Itaaliast pärit vanemad sõja ajal Austraalia elama tulid. Meie magamstuba on maja tagaotsas, oma vannitoa ja tualettruumiga.
Rosanna kasvatab viinamarju, kurke, suvekõrvitsat..  aga läheb iga aastaga järjest väiksemaks, sest asi pole tulus ja jaksu ka enam ei ole.
Inimesena on ta väga sõbralik ja abivalmis. Meil on taaskord vedanud! Rosannal on kolm tütart aga kõik on juba välja kolinud.

Mõneks kuuks meie kodu

Eesruum, kus Rosanna iga pühapäev õhtusöögi perele korraldab





"Minu elu"



No kui elamisega meil kohe vedas, siis kahjuks ei saa sama öelda ma töökoha kohta. Veini tehasesse ma tööle ei saanud. Miks? Ei oska öelda. tean, et soovijaid oli sadu aga lootsin ikka, et äkki õnnestub mul. Igatahes ei õnnestunud ja kuna austraalias ilma tööta olla on suhteliselt kulukas siis satun mina ju kohe paanikasse ja siis masendusse. Mööduski nädal tööd otsides kui tundsin, et annan alla...
Peale dušši all käimist rääkisin Rosannaga juttu ja ta soovitas vaadata tomatifarmi, mis asub siit 3 min autosõidu kaugusel. Tuju oli küll juba nulli lähedane aga mõtlesin, et nii kaua kui lennupileteid koju ei ole ostetud, võib ju veel proovida. Sõitsime Kristjaniga kohale ja üks naine just kõndis mööda - saingi kohe tuttavaks ülemusega! Ja veel ülemusega kellel oli minu tuleku üle väga hea meel ning ütles, et just minusugust ta ootaski! Nii palju siis eestiss tulekust.
Nüüd olen täiskohaga tomatikasvanduses tööline. Töö on esmaspäevast- reedeni, 8-tunnised päevad. Palk on väiksem kui viljas ja puuvillas aga suudan siiski kõrvale raha panna palgast. Peale esimest nädalat tõsteti tunnitasu ka 1-daala võrra. Asi seegi.
Räägin siis natuke oma tööst. Üritan mitte pikka igavat juttu teha :)
Kasvandus on päris suur.. umbes 4 hektarit kasvuhoone pinda. Tomateid saadetakse siit isegi Sydnysse. Kokku on umbes 50 naist tööl, kellest umbes 80 % on india päritolu, lisaks on 2 hiinlast ja 6 valget töötajat. Enamus peaks olema austraalia passiga- tean ainult, et hiina tüdrukud ja mina oleme viisaga.
Nagu ma kirjutasin on töö 5 päeva nädalas- esmaspäev, kolmapäev ja reede on tomatite korjamine ja pakkimine (pooled tüdrukud korjavad ja pooled pakivad) ning teisipäev ja neljapäev on tomatitaimede lehtede lõikamine. Oskan nüüd vastavalt nõuetele tomatitaimede lehti lõigata, tomateid korjata ja pakkida - kas pole tore? haha. No tegelikult võin öelda, pakkimine on omaette kunst, sest nõuded on neil karmid. Tomatikobrad peavad vastama kaalu- ja värvinõuetele. Toimub kõva kaalumine, lõikumine ja sobitamine. Tempo on koguaeg taga ja ülemus kõnnib ringi ning nõuab veel kiiremat tempot. Aga tundub, et minuga on ta siiamaani rahul ja suhted on head. Tean, et tüdrukud suht kardavad teda ja ta pole tuntud kui hea ülemus. Loodan, et minuga läheb seal hästi!
Töötingimused on iseenesest head- pole tolmu, kuumust, suurt müra. Hoiame puhtust ja töökaaslased tunduvad ka toredad.
Hommikul tööle sõites. Sõidan tööle rattaga :) mõnus trenn
Paar minutit hiljem tööle jõudes on juba valge väljas




Lao ruum

Pakkimise ruum (sain pilti peale tööd teha kui oli juba tühi ruum, sest telefon pole töö ajal lubatud ju loomulikult )
Minu töölaud ja pakkimise jaoks vajalikud tarvikud

Jõulutunnet mul pole. Eestis ka ilmad pole vist väga talvised.. aga siin on õhtul kell kaheksa 30 kraadi sooja. Kuusk toodi tuppa küll aga seegi ju võlts.Muide, siin antakse hetkel hommikul kella 7.30st kuni õhtu 6.30ni UV kiirguse hoiatuseajaks!
Kellegile jõulu ehteid??  Ma ise vist küll pärga endale kõrva ei riputaks

 Käisime ühel pühapäeval 15 km kaugusel vaatamas kuidas jõululaule lauldi jne aga kaua ei olnud, sest minu jaoks oli suhteliselt igav ja ei suutnud ikka jõulutunnet endas tekitada.


Kristjan ja Simone (Itaalia kutt kellega elasime koos Anne juures)
Suitsupilv sulas suure pilvega ühte
Kristjanil saab viisa 6 päeva pärast läbi. Kas jään siia üksi edasi seiklema, või leiab ta võimaluse jääda ?!.. eks annan teile teada. Mind valdavad igatahes segased tunded ja sees on natuke kõle. Kui ma olen tema seisukoha pärast mossis siis see talle ei meeldi. Ah, eks pean siis rohkem endale mõtlema. Elus läheb kõik nii nagu peab minema. Või mis teie arvate?

Keegi mulle külla ei taha tulla???

Kallid ja kirjutan taas peale jõule!