Tervitused soojad!
Nagu ma viimases postituses mainisin, ootasime infot
viljatöö kohta Grainflow firmas mis asub West Wyalongis (160 km kaugusel Griffithis). Ja lõpuks tasus see kõik jamamine vist ära- saime tööle ja oleme juba tööl! Aga see kõik asjaajamine paneb nii ohkama. Helistasime tihti, et uurida kuna töö algab jne.. keegi ei tea. Viimane info jäi, et olge valmis uuel nädalal.Olgu! Muutsime jälle motelli broneeringuid West Wyalongis. Läksime siis reede õhtul kinno ja kui kell 11 õhtul koju sõitsime, tuli SMS: Homme kell 9 algab töö! Mida??? Otsustasime, et jätame hotelli broneeringu ikka järgmiseks nädalaks aga sõidame siis need 2h sinna hommikul ära ja vaatame mis värk on.
Läksime kohale ja toimus 3-tunnine koolitus ja ümbruskonna tutvustus. (Muide, sõnum saadeti õhtul 20-le inimesele aga kohale tuli hommikul ainult 5. Kas me pole tublid??) Peale koolitust öeldi, et võite kohe tööle jääda.. Me otsustasime siiski tagasi koju sõita ja ütlesime, et tuleme esmaspäevast tööle.
|
Laupäevane töö ja ümbruskonna tutvustus. Meie igatahes aru väga ei saanud mis see mees omaette pobises kui ta meile tutvustust tegi. |
Ooehh.. võibolla peaks teile üldse rääkima mis see viljatöö üldse endast siin Austraalias kujutab. Üritan lihtsalt seletada!
Kombainid võtavad põllult vilja ära ja lasevad selle rekadesse, Rekad toovad vilja viljahoidlasse ehk meile! Seda võib nimetada ka vilja kokkuostu punktiks. Meil on 8 suurt-suurt staadioni kujuga "väljakut" kuhu sisse vili pannakse. Väljakud on nummerdatud ja igas väljakus erinevad vilja sordid.
|
Viljahunnik on alles valmimisel siin. Lõpuks on hunnik selle kollase asjandusega peaaegu sama kõrge. Siis liigutatakse seda kollast asja meeter edasi ja lastakse vilja edasi |
|
Lõpp tulemus on selline. Viljahunnikud on valmis ja kattekile peale pantud |
Esmaspäeval hakkas töö 6.30 hommikul. See tähendas meie jaoks kell 3 ärkamist, et kell 4 startida. Asjad olid eelmine õhtu pakitud ja autosse tassitud. 6.30 rivistati meid üles ja jagasti tööülesanded kätte. Mina sain meeskonda, kelle ülesandeks on viljahunnikutele kile alla ja peale panna. Ehk siis enne kui vili väljakule lastakse, peab meie meeskond veenduma, et kile on all ja jooksvalt paneme hunnikutele kilesi peale, et neid kaista .. (ma arvan, et vihma ja tuule eest). Tundub kerge töö? Mitte väga... sest tegemist on suurte-suurte kiledega ja kõik ääred tuleb kruvidega kinnitada jne. Lisaks on segav faktor tuul. Tuul võib kile niimoodi lendama panna, et jube. Ja kui sa veel üritad seda kinni hoida, siis on suur oht lendu sellega minna. Seetõttu on meil käsk kile lahti lasta kohe kui tunneme ohtu. Meeskond oli iseenesest tore ja jäin päevaga rahule, kuigi õhtuks olin nagu laip. Peale tööd kolisime West Wyalongi motelli sisse, tegime järgmiseks päevaks lõuna ja läksime magama.
Teisipäev oli meil vabaks küsitud, sest mul oli Griffithis veinitehases vestlus. Kuidas mul seal läks, ei oska veel öelda. Aga loodan, et saan töö ! :) Toimus intervjuu, võeti narko- ja alkoproov ning pidin tegima füüsili katseid (kätekõverdused, kõhulihased, kasti tassimine jne) Omamoodi kogemus :D
Kolmapäev olime 6.30 juba platsis aga kuna teisipäev puudusime, siis kile meeskonda oli juba uus inimene pandud. Sain uue töö ja minu arvates on see üks hullemaid töid üldse selles ettevõttes. Seekord olime Kristjaniga ühes meeskonnas. Meie töö oli rekasi vastu võtta, kontrollida nende pabereid (kas nad toovad õige vilja õigesse kohta) ja juhatada nad võre peale, et nad saaksid enda kastidest vilja maha lasta. Meie võtsime vastu odra vilja. Vili jooksis edasi läbi mingi õhusurve süsteemi lindi kaudu hunnikusse. Lisaks pidime hunnikut jälgima, et see üle ääre ei jookseks. Iseenesest tundub ju jälle lihtne töö... olgu, ma ei saagi öelda, et see vaimselt raske, sest kui süsteemi ja kõik vajalikud nupud ära õpid, siis pole hullu aga mis teeb selle töö nii mega jubedaks minu jaoks? Kuna on tuul, siis see viljapraht lendab koguaeg meile peale ja see on nii valus. See lausa kõrvetab ja kipitab. Me oleme pikkades riietes ja vabalt võib olla üle 30 kraadi sooja. Riideid ära võtta ei saa, sest õhtul oleks su nahk vist sellest viljatolmust ära hävinenud. Tulebki lihtsalt 9 tundi ära kannatada seda tolmu ja kuumust. Mask ja prillid on muidugi ees aga kuumuse tõttu su näonahk leemendab nende all. Aaa ja kas ma mainisin,et peame kandma kiivrit ja terasninaga tööjalatseid?
Rekat vastu võtta meeldib mulle rohkem kui viljahunnikut jälgida, sest
- saan rekkameestega suhelda, osad on päris toredad. Pakuvad külma vett juua, uurivad eestimaa koha, räägivad niisama juttu
- kui rekka laeb vilja maha, siis mingil kella ajal jääb päike reka taha ja saan mõneks minutiks varju
Üks päev oli meie tiimis kohalik noor poiss Jeremy. No vot ei saa kuidagi aru kuidas selline tööle võeti. Mulle isiklikult tundub, et tal on väike ajukahjustus ja see, et tal suus kolm hammast on, ei tee ka asja paremaks. Ja no olgu, välimus välimuseks aga tööd ei viitsi ta absoluutselt teha. Enamus aeg passib labidas käes ja hämmingus nägu on peas. TORE ON SELLISEGA ÜHES TIIMIS OLLA JA OMA NÄRVE VAIKSELT TAPPA :)
A just tuli veel meelde, et oleme kaks korda tuulekeerisesse jäänud.. ja no kui sinna keerisesse segada veel viljatolm, siis võite tulemust ise ette kujutada. Aga esimene keeris oli päris hull ikka.. see tuli nii järsku, et võttis ikka hirmu nahka ja karjatama :)
|
Jälgin kuidas rekka vilja laseb |
|
Valvan, et vili ei hakkaks üle ääre jooksma...
|
Üldiselt lubatakse 5-7 nädalast hooaega, siis pole enam kuskilt vilja juurde tuua ja meil saabki töö läbi. Seega usun, et kannatan ära. Töötame 6 päeva ja 1 vaba, meil on vaba kolmapäeviti. Tööpäev kestab 9 tundi. Kokku toimub töö kahes vahetuses, meie oleme päevases vahetuses. Enamus töölised on kohalikud, aga ära eksinud on ka mõni üleookeani tegelased. Üks kanada paar, inglismaalt ja uus-meremaalt kutid. Aga meie oleme vist küll ainukesed kelle emakeel pole inglise keel. Saan keelepraktikat jälle. :)
Võtan seda kui kogemust mis teeb tugevamaks. Aga ütlen ausalt.. siiamaani minu üks raskemaid töid siin Austraalias.
|
Koju minek |
|
Viljahunnik kaugelt |
|
Parkla |
|
Rekkad ootamas .. tavaliselt on neid mega palju |
Ülejäänud päevad oleme siiamaani teinud ikka rekka vastuvõtmise tööd, või kui vaiksem aeg on siis kiletiimi aidanud. Rekka tiimis piisab kahest inimesest aga meil töölisi natuke rohkem, seega hetkel oleme seda neljakesi teinud- suht aja raiskamine. Aga töönägu peab peas olema.. koristad niisama ümbrust kasvõi. Palka saab nagu ikka iga nädal. Tund on 23, laupäev poolteist x rohkem ja pühapäev topelt tasu. Õnneks meie L ja P tööl. Pole veel palgapäeva olnud aga usun, et see palk tuleb kokku ikka väiksem kui cottonis.
Motell kus ööbime on täitsa tore aga kahjuks on siin linnas elamine kallis, sest eks motelliomanikud teavad, et hooaja tööde eest makstakse siin normaalselt palka ja järelikult inimesed jõuavad maksta. Öö motellis maksav 50 daala ehk siis nädal 350. Polegi nii kallis elamises Austraalias veel olnud peale Airlie beachi aga no see oli arusaadav. Aga motelliomanikud on niiii armsad inimesed. Nad alles kuu aega tagasi ostsid selle motelli eelmistelt omanikelt aga minu arvates saavad nad väga hästi hakkama. Iga kahe päeva tagant koju tulles on meil kõik käterätikud vahetatud ja ukse juures on meil tööriiete mustapesu kott.. naine pesi need ka meie jaoks ära. Meeldiv üllatus :)
Nii palju siis praeguseks tööjutte. Loodame, et elan selle raske aja üle ja ootavad kergemad päevad!
Tsauuuuuuuuuuuuuuuu