Cottoni armastus!

Pilte vaadates tundub toesti nagu oleks mind tabanud puuvilla armastus aga tegelikult see päris nii vist ei ole. Kuna meil töö algus veel venis, siis võtsin ühendust kohaliku farmeri-poisi Samiga (mäletate ehk kutti kellest eelmine hooaeg kirjutasin) ja küsisin talt, et kas saaksin Kristina ja Kariniga tema cottoni põldudele pildistama tulla. Ta oli nõus ja leppisime päeva kokku.

Nii me siis üks päev sõitsime kolmekesi tema juurde (asub u. 30 km Moreest väljas). Tore oli teda jälle näha! Nad vennaga just samal päeval alustasid cottoni pickimist (suure masinaga cottoni korjamine) ja kui meie sinna jõudsime, siis vend oligi masina peal. Ta andis Sam-ile masina üle ja me ronisime ka peale, et uhke riistaga sõita saata. Selle masina hind on üle poole miljoni euro! ta sõidutas meid peale seda oma valduste peal ka ringi ja päris fun oli. Kuna ta oma autot ja valdusi vist tunneb päris hästi, siis ta pani ikka 120ga mööda põlde ringi. Ajasime isegi autoga emusi taga :)

Eks vaadake piltidelt ise milline tore päev oli ;)

Ma olen tubli autojuht!

sellega siis korjatakse puuvilla põllult kokku. Korraga saab korrata 6 vagu.

Grupipilt

Emud. Tegelikult olid nad nagu mingi hetk isegi päris-päris auto kõrval aga GoPro zoomib välja asjad :)

Iga natukese aja tagant saab masin puuvilla täis ja siis väljutab sellise palli. Kile paneb pallile masin ise ümber.

Et oma armastust puuvilla vastu veelrohkem kinnitada, leidsid Karl ja Karin kohalikust turismikeskusest ühe tasuta ekskursiooni, kus viiakse rahvas bussiga puuvilla põllule ja pärast ühte puuvilla puhastamise tehasesse ehk inglise keeles ginni. Kuigi meie teadmised on puuvilla kohta juba päris head, panime siiski kõik 7-kesi enda ekskursioonile kirja. Sõit algas päeval ka umbes 30 km kaugusele asuvale farmi, kus oli samasugune puuvilla korjamise masin jne. Meie kasutasime muidugi jälle võimalust, et mõne pildi teha. Peale seda suundusime ginni, kus hooaeg oli juba alanud. Meid viidi sinna ginni kus ka eestlased on töötanud. Eelmine aasta töötas seal Helen (kellega vahepeal väljas käisin) ja ka see aasta oli seal üks eesti tüdruk tööl. Muidugi ei anna seda arvu võrrelda meie ginniga, kus see aasta on 7 eestlast aga eelmine aasta oli 11 eestlast tööl. See gin mida külastasime, on meie ginnist muidugi kõvasti parem minu arvates. Tingimused töötamiseks on paremad, inimlikumad. Meie gin on suht räbal selle kõrval. Aga no mis sa enam teed.. 

"ooooo...."

Ilus

nämm-nämm

A enne tööd jõudsime ühe korra basseini-laksu ka teha. Muidugi GoPro kaamera oli vaja ka vette kaasa tassida :P

Australia next supermodel

Musi-musi

Soojavee bassein. See vesi peaks olema 38 kraadi? Ja tuleb maa-alt.. ehk siis peaks siin igasugused kasulikud mineraalid olema. Vähemalt selline on legend :)

Penskarid veedavad enamus oma aja soojas basseinis lihaseid ravides :D

Vot. Ma ei teagi kas nüüd on paslik positiivne postitus ära rikkuda aga vist peaksin natuke tööelust ka rääkima. Ma pean tunnistama, et ma ootasin tööleminekut juba väga, sest no olgem ausad.. ma ei passiks siin Morees niisama, vaid ma tahan selle raha ära teenida ja siit ära minna! Ootasime hooaja algust juba pea 2-3 nädalat üle lubatud algusest ja suht infosulg oli. JÄLLE! ! ! No lõpuks tulid kuskilt jutud, et esmaspäev NAGU PEAKS hakkama aga ametlikult keegi midagi ei öelnud. No nii ma siis saatsin pühapäeval ülemusele sms-i ja küsisin, et kas esmaspäev tööle. Jah, tööle! No tore, et töötajad ka teavad mis toimub!

Olgu, esmaspäeval läksime õhtuks 7-ks tööle. Ma ju öövahetuses... tööpäev hakkab 19.00 ja lõppeb hommikul 7. Niimoodi lõpuni välja. TORE EKS?? Ja nagu ma juba eelmine kord mainisin, siis mina pole see aasta eestlastega koos vaid olen seal oma ruumikeses kahe filipiini naisega. Üks on natuke arenenud, teine on päris ahvitasemel. Olin veel tööles minnes siiski positiivselt meelestatud, et äkki polegi nendega nii hull olla! Hommikul ma igatahes mõtlesin, et nii kui ma autosse jõuan hakkan nutma. Sest tegelikult oli päris jube..  Kujutate ette, et oled 12 h inimestega koos ühes ruumis aga te põhimõtteliselt ei räägi sõnagi? No nii igatahes oli. Peale esimest pausi läksin ma vahetuse ülemuse käest küsima, et kas ma MP3 mängijaga muusikat võin kuulata. Kuigi see on tegelikult keelatud, sain ma siiski loa. Nii ma olingi ülejäänud 9h muusikat kuulates. Asi seegi.

Ah ma praegu hakkasin mõtlema, et mul oleks vist päris palju rääkida mis toimub seal ruumis ja kuidas see ahv minuga käitub (kui närvihaige ta on!) aga ma vist parem ei hakka... Ma võin öelda nii palju, et ma üldiselt ei ole väga inimeste vihkaja aga seekord tuleb vist erandi teha. Mul pole enam mingisugust austust selle ahvi vastu. Eks ma pean lihtsalt ära olema oma ööd seal ja oma töö ära tegema. Sellepärast ma sinna ju läksin. (ma ei ole veel aru saanud millepärast see ahv seal on. Ise on 60-aastane. No kurat. Mina hauda)

Ainuke positiivne asi on see, et koristajaga saime kokkuleppele, et mina teen 3h tema tööd ja tema minu. Saan natukenegi sealt eemale.

Leidsin ühe teise eestlase blogist pildi nendest "lahedatest" tegelastest. Vasak poolsem enamvähem aga saage tuttavaks, paremal pool on riietes ahv.

Olgu, üritame nüüd natuke positiivsust tagasi tuua siia maamunale! Proovisin ühe uue asja ära - kiwi berry ehk kiivimari. Imearmsad väiksed kiivid. Seest näeb välja nagu kiivi ja maitseb ka nagu kiivi (natuke küll magusam). Neid ei pea aga koorima ja hind on ainult mitu korda kallim kui päris kiivil :D

Lisaks on meile müügile tulnud "tervislikud" coca-coolad. kus valge suhkru asemel on kasutatud stevia suhkrut! Kristjan ostis ja proovisin ka lonksu. Maitselt sama aga usun, et tervisele ka ikkagi tegelikult sama sitt :)

 

 Lihavõtete puhul tõi majaomanik meile sellise hommikusöögi :) Nii armas !

Tervitused teile ja olge tublid!! Kui keegi vaevub, siis palun saata mulle mõttes palju jõudu ja vastupanu!

Töö pole veel alanud...

Hei kodused!

Kuna cottoni töö lükkus vihma tõttu pea nädal edasi..(oli seda veel vaja?!?), pole mul esialgu suurt midagi kirjutada. Oleme oma päevad siin veetnud niisama puhates.. küll kodus telekat või filme vaadates (Ellen !!!), küll basseini ääres päevitades ja pilte tegemas.. küll raamatukogus oma Bali reisi planeerides.. 

Ma pean tunnistama, et olen tegelikult üks suur interneti sõltlane. Mul ju oma tervis ja väljanägemine natuke hingel ja siis ma uuringi igasuguseid blogisi ja foorumeid ja muid asju...  ja hakkan ette kujutama, et mul ka neid super tervisilikke asju kohe vaja. Siis uurin veel kuidas tervislikult süüa jne.. tegelikult on see päris põnev maailm. Ma arvan, et asi oleks minu puhul hullem kui ma hakkaks riidete ja meigi kohta netis uurima. Võin öelda, et meigi- ja ilutoodete maailm jätab mind suht külmaks ja riietevaru on mul ka juba eestisse piisavalt kogutud. Loomulikult jääb minu kohvrisse ruumi Balil (mõne) asja soetamiseks :) 

Ma nüüd paar hommikut olen jooksmas ka käinud. Nii hea enesetunde annab terveks päevaks! Pean ainult välja mõtlema, et kui ma esmaspäevast öövahetuses olema hakkan, kuidas ma siis jooksmas käin. Töö on 19.00- 07.00 .. Mõistlik oleks vist enne tööpäeva ära käia? Loodan väga, et mul jätkub motivatsiooni selle jaoks!

Käisime kambaga 100 km kaugusel asuvas kinos Kiired ja Vihased 7 vaatamas. Meile päris meeldis! Nagu kõik juba teavad siis lõpp oli selles filmis kurb aga samas selline ilus-kurb. Peale kino tagasiteel sõitsime ühte ühte suurt kiviseina vaatama. Tutvustavat silte lugedes saime aru, et see on tekkinud kunagi ammu-ammu laava tagajärjel.. mis aeglaselt kivistus.. Aga täpsemalt ma seda protsessi kirjeldada ei oska. Igatahes päris huvitav on see loodus ikka. Edevate naiste kombel oli meil vaja ikka kivi ees edvistada ka :)

 Karin on ju meil küünetehnik. Tegi minu ja Kristina küüned korda! Ideaalis võiks ta ju veel juuksur ja massöör ka olla.. aga noh, saame hakkama!

Basseinis kasutasime jälle Karini-Karli GoProd! See ikka väga lahe asi ja paneb mõtlema, et miks ma seda veel ostnud ei ole? :) Ah.. nagunii ei osta ka... Igatahes seekord olid pildis ainult lõvi-naised!

Kes on kõige kaunimad kogu Morees?

Kes veel ei tea, siis ma olen selline tegelane, kes oskab vee all olla ainult nina kinni hoides..ja seda ka 5 sekundit.

Mull-mull

Varsti saab mandariini puu otsast !! :)

Eks kirjutan uuesti kui juba tööl käina ja rohkem juttu on :)

Igatsen!!

Taaskord Morees!

Hei!

Ja olengi tagasi kauaoodatud Morees. Jõudsime siia laupäeval peale 2-te öösel. Arvasime alguses, et peame öö autos veetma aga Kristjan võttis ikka end õhtul kokku ja teatas majaomanikule, et jõuame öösel. Ta jättis meile võtmes postkasti. Kohale jõudes mingeid erilisi emotsioone ei tekkinud, sest olime nii väsinud ja mõtted olid ainult magamisel.
Pühapäeva hommikul hakkasin asju lahti pakkima ja käisime poes söögivarusi täiendamas. Hiljem saime kokku ka Karini ja Karliga (Eesti paar kes töötas minuga cottonis ja kellega elasin eelmine hooaeg koos). Endiselt väga toredad inimesed!!

Karl-Kristjan-Marin

Esmaspäeva hommikul oli vaja varakult juba cottoni tehases kohal olla. Siis alles hakkasid mingid emotsioonid tekkima..  kõik oli kuidagi nii samasugune... kõik halvad ja head mälestused tulid meelde. Eriti tore oli aga näha oma kallist sõbrannat Kristinat, kes see hooaeg tagasi tööl meiega. Enamus töötajad olid kõik vanad olijad, aga ka mõned uued näod on tekkinud. Nii hea tunne oli näha ja kallistada kedagi keda sa oled põhimõtteliselt terve elu tundnud... kedagi "vana ja kodust"..  Kristjan kommenteerib vahepeal, et ma olen Kristina seltskonnas hoopis teistsugune.. viskan kilde ja elurõõmsam. Eks see vist on tõsi ka, sest mõne inimesega sa tunned ennast vabamalt kui mõne teisega.

Aga nagu ikka, maksan ma vist oma karmavõlga. haha. Võinoh, ju siis nii peab nii olema aga see hooaeg on sellised lood, et ma ei ole eestlastega päevases vahetuses, vaid hoopis öises vahetuses kus on kaks vanemat filipiinidelt pärit naist- nad juba 20 a ehk juba austraalias elanud ja cottoniski üle 10 aasta töödanud. Mind panid nendega kokku, sest ühe naise tütar soovis päevases vahetuses olla (mulle tundub ta suht printsessi käitumisega tüdruk olevat) ja no keegi peab ju tema asemel siis öö vahetuses olema. Saab igatahes huvitav olema. Eks näis kas ma pean üldse vastu... Kristjan on ainuke teine eestlane kes on öövahetuses, aga temal teised tööülesanded ja väga ma temaga kokku ei puutu. Vähemalt saab koos tööle sõita.  Ma nii lootsin, et saan Kristina ja Kariniga ühes vahetuses olla.. vot siis oleks tore olnud!

Praeguseks oleme 3 päeva tööl käinud, mis sisaldas endast ülemuse juttu töökorraldusest, hunniku paberite täitmist, arstlikku kontrolli ja tööks ettevalmistust. Kolmandal päeval pidime tegelikult juba nagu päris tööd tegema aga saime 5 puuvilla kuubikut teha ja juba läks miskit katki. Passisime mingi 6 tundi ja siis saadeti meid koju ära. Ametlikult peaks nüüd hooaeg käima hakkama uue nädala teisipäeval-kolmapäeval peale lihavõtteid. No loodame, et nad saavad ikka korda selleks ajaks kõik! Morees on juba mitu päeva vihma kallanud.. no mis te arvate mis tunde see minus tekitab? Tänu sellele võib hooaja algus veel edasi lükkuda, sest traktorid ei korja märga cottonit põllu pealt üles..... aga minu aeg siin tiksub (viisa saab läbi) ja niigi on vähe motivatsiooni siin Morees olla...

Elamine on mul nüüd kohas. Saime samasse kohta kus Kristjan eelmine hooaeg elas. Üür on 220 daala nädalas, mis läheb kahepeale jagamiseks. Aga elamine on suht privaatne ja olen rahul. Peremees ja perenaine elavad alumisel korrusel ja meie ülemisel. Meil on oma eraldi sissepääs. Nad on pärit Serbiast aga elavad ka Austraalias juba ammusest ajast. Siin ka teile mõned pildid uuest elamisest:

Mänguõhtu. Kuna on ainult üks pult siis teised peavad kahjuks väljamõeldud mängupuldiga mängima :)

Ma olen üritanud mitte väga isiklikuks ja sügavaks selle blogiga minna.. sest see on ikkagi avalik jne. Aga olin/olen juba nii valmis koju minema. Ma mõtlen nagu päevapealt minekut. Ma saan aru, et mul piletid juba juuniks olemas ja Bali tripp ka organiseeritud aga eks koduse saavad aru... kummaline mõelda... nende pärast tahaksin kodus olla aga just nende sõnade pärast olen mingilmääral endiselt täna siin. Ma tean, et on vähem kui kolm kuud jäänud aga vahepeal terve päev nutt kurgus olnud ja selle kinnihoidmisest nüüd kannatan peavalude all. Kergem on vist ära nutta.. ja siis uuesti,
Olete mu mõtetes koguaeg ja usun, et ainult tänu teie toetusele pean selle öövahetuse cottonis vastu.

30.märtsil sai Heleriin 17 aastaseks ja Eliise 6 aastaseks! Kuidas küll aeg nii ruttu läheb.. ma tunnen, et ma ise olen alles 18 aastane... Varsti on minu pisiõeke täisealine ja Eliise alustab kooliteed. Uued eluetapid on algamas..