3 nädalat jäänud Austraaliat!

Hei!

Olen siin üksi kodus ja mõtlesin, et kirjutan siis blogisse midagi, et und eemale hoida. Nimelt pean ju vabadel päevadel ka öösiti üleval olema! No olgu, ei PEA aga on soovituslik. Sest kui ma vabadel päevadel öösel magaks siis oleks uuel nädalal tööl jälle raske. Mina käin endiselt tööl E-R aga Kristjan käib E-R + 1 nädalavahetuse päev (peab öösel valves olema keegi seal, et puuvilla kuubikud ikka turvaliselt end tunneks). Eile olime siis koos kodus ja täna tema tööl ning mina üksi kodus. Ma väga rahul, et ma üks päev/öö üksi kodus saan olla- saan oma toimetusi siin teha. Nagu näiteks seda blogi teile kirjutada. 

Eile vaatasime koos Eurovisiooni. Ma olin niii elevil ja kui Eesti esitus tuli siis ihukarvad tõusid ka püsti. Ma ei tea kas laulu pärast või lihtsalt see tunne, et vaatas Austraalias eurovisiooni ja eestlased laulavad. Igatahes oli tore õhtu ja jäin tulemusega ka rahul. 7 ju ilus number! Muide, ma hääletasin ka Eesti poolt. Võino vähemalt üritasin. Alguses proovisin helistada- ei saanud löögile. Siis saatsin 2 SMS-i aga kinnitust ei tulnud. Lootsin, et läksid läbi ikka aga õhtul ärgates olid vastused tulnud, et ei läinud läbi. Ja kuuldavasti ma pole ainuke.. Olen kindel, et Eesti oleks Austraalia poolt rohkem hääli saanud aga no mida sa teed kui võrk nii hõivatud oli :(

Kokkasin meile lauale näksimiseks veel pannkooke ka. Hahaa, seda kokkamist ootasin sama palju kui eurovisiooni. Seekord tegin Kristjanile soolaseid pannkooke (minu esimesed soolased pannkoogid ja jäädi rahul), ning endale tegin õuna-pannkooke. Ka esmakordselt. Ja väike nälg (mina) jäin väga-väga rahule. Midagi uut ja põnevat vähemalt. Imelihtne retsept siin: http://www.foodrenegade.com/grainfree-apple-pancake-rings/

Muidugi ei puudnud laulalt lillkapsas ja porgan snäkiks. 

Kui juba söögi teemal olen, siis oleks vist õige ka oma söömisest rääkida. Ehk siis tegelikult minu kaalust tegelikult. Kui ma vahepeal kaalusin 56 kg (minu kõige raskem kaal), siis nüüd kaalusin riiete ja jalatsitega viimane kord 52,4 kg (minu kõige väiksem kaal vähemalt 5a jooksul). Tegelikult on minu arvates minu ideaalkaal 53 kg. Aga no tegelikult on need lihtsalt numbrid! Oma söömisega ma ei ole üldse üritanud kaalust alla võtta, vaid pigem enda sees asjad korda saada. Aga eks asjade kordasaamiseks tuleb süüa tervislikke asju ja ju need tervislikud asjad ei anna nii palju kaalu juurde. Ah tegelikult ajab see tervislikkuse teema mind hulluks aga samas ei jäta ma järgi ka. Muudkui loen ja uudistan jne. Ma tõesti ei tea veel kas see asi on kõike seda väärt aga eks aeg näitab. Usun, et lisaks söömisele on paljud asjad ka peas kinni. Tuleb mõelda positiivselt, mitte stressata jne. Aga ma ei ole selles väga tugev. Jah, ma võin selle kohta ka lugeda ning motivatsiooni selleks peaks ju jaguma aga ikkagi ma vahepeal satun masendusse, et "miks mina" jne.. mis tegelikult on ajuvaba kui mõelda mis probleemid inimestel tegelikult on. Aga ju vist ongi nii, et igaühel on omad probleemid elus antud.. ja igaühe jaoks on just tema probleem "kõige suurem". Praegu seda lauset kirjutades hakkasin mõtlema, et vb peaksin keskenduma teiste probleemidele ja siis minu probleemid kaovad ise ajaga.. 

Ah... ma vist lähen oma jutuga keeruliseks ära. Sorry :)

Kohusetundlikud eestlased, tööks valmis!

Tööl muidu ikka samasugune mõttetu seis. Öövahetusega juba harjunud ja ahviga ka harjunud. Võtan seda kui väljakutset. Mask ees, nokamüts peas - need kaitsevad mind tolmu eest kui ta mulle kotte viskab. Tegelikult peaks kaitseprille ka kandma aga prillid tõmbuvad uduseks koguaeg ja nii ma olen mugavuse pärast ilma prillideta. Ma ükskord sähvasin talle, et ära loobi mulle neid kotte. Vastuseks sain: miks mitte? Hahaa. Toredad inimsed siin Austraalias! Miks mitte? Sest äkki sa võiksid olla 60 aastane väärikas naine kes austab teisi inimesi ja nende tervist ning suudab oma lapsikust torisemisest üle olla? Aga kus sa sellega. 

Kõik masinad lasti cottonist tühjaks, sest kiletükk läks masinasse sisse ja me pidime tükid üles leidma..

Karin peitis mulle väikseid kirjakesi, et mul põnevam tööl oleks :D

Kristjani sünnipäeva tähistamine oli ka vahepeal. Keegi sai juba 33 :) Korraldasime istumise ka väikse grilli ja joogiga. Mina olin endiselt kaine ja kainekas. Ma juba nii harjun ära sellega. Jah, elu võib olla lõbusam joogisena aga ma siiski hetkel leian, et kui mul see missioon on, siis ma juba üritan seda täita. Kuigi Karin tegi Kristjanile toorjuustukoogi ja seda ma pugisin küll sisse, sest see oli nii hea... :D Aga muidu ma usun, et kõigil oli tore. Kristjan jäi rahule!

Minu kingitus..

Sünnipäeva kraam

Mõni nv oleme saunas ka käinud. See on ikka nii mõnus! Kuigi ma ei tea miks mul saunalaval alati hästi rahutu tunne sisse tuleb.. eriti jalgadesse.. säärtel hakkab nagu selline ebameeldiv tunne. Nagu umbes sama tunne kui ma kasvasin ja jalgades oli see nõme tunne. Ema teab küll vist millest räägin- tema mu jalgu siis ju mudis :)

Proovisin uue puuvilja ka ära. Seekord siis tegemist sellise huvitava tegelasega nagu Tamarillo, mis on algselt pärit Lõuna-Ameerika vihmametsadest. See kasvab puu otsas ja millegi pärast kuulub tomatite perekonda. See tõttu kutsutakse seda ka vilja ka "tree tomato" ehk puutomatiks, Välimuselt meenutab ta pigem aga ploome..
Lõikasin siin pooleks ja pistsin lusika sisse. Kollane osa oli selline natuke mõru aga punased seemned samas magusad. Kui nüüd mõelda, siis tegelikult järelmaitse oli küll nagu oleks väga küpset tomatit söönud aga kokkuvõttes minu arvates sobiks selle vilja sisu ideaalselt magusa vanilje jäätise peale kastmeks.  Ühesõnaga täitsa söödav asi :) Tüki hind oli natuke alla 2$ ehk siis 1.30 eurot umbes?

Olete kallid !!