Kuidas mul läheb?: Tööelu - cottoni karjääri algus

Tere mu kallikesed :)

Oleksin pidanud juba ühe postituse varem tegema aga kuidagi ei suutnud end kokku võtta... seega teen ühe täna ja teise homme (loodame!!)

Minu karjäär McDonaldsis ja Tai restoranis jäi suhteliselt lühikeseks ja lõpp tuli eriti ootamatult. Tegelikult peaks täna (pühapäev, 28 juuli) olema minu esimene tööpäev cottonis (puuvill) aga kuna üks tüdruk lahkus sealt väga ootamatult, siis Marko helistas nädala alguses ja ütles, et kohe oleks vaja kahte tüdrukut tööle cottonisse. Äratasin Tibi ütles ja küsisin kas ta on nõus kohe õhtul minema – oli nõus. Ise sain alles järgmine õhtu minna, sest päeva pealt kaks töökohta hüljata ei oleks minulik. Seega läksin õhtul veel restorani ja hommikul mäkki tööle ja samas teatasin, et sellega lõpetan töötamise nendes kohtades. Haa, tegelt oli vist see ikka suht päevapealt lahkumine.

Tai restorani jään natuke igatsema. Kuna kollektiiv oli väga väike (omanik, kokk, mina) siis selle lühikese ajaga saime juba lähedaseks ja nad ütlesid ise ka, et ollakse nagu väike pere alati.

Lisan ka paar pilti mis tegime eelviimasel õhtul. Laud oli ka päris uhkelt kaetud tõelise Tai toitudega. Alguses jäi minu kõht kahjuks suhteliselt tühjaks- pakuti mereande ja toidud olid vürtsikad. Aga kokk lahendas ruttu probleemi ja tegi jälle mulle midagi mis on alati kindla peale minek – riis aedviljade ja lihaga. Istusime laua taga, sõime, kuulasime muusikat ja rääkisime juttu. Omanik laulis ka karaoket. Haaa, see oli nii naljakas. Tal on tegelt suhteliselt hea hääl ja ta on väga julge aga kuna ta inglise keel ei ole kõige parem siis ta laulab vahepeal väga mööda ja suvalt :) Aga pluss punktid talle siiski julguse eest, mina oma häälepaelu valla ei lasknud.

Nüüd aga uuest töökohast cottonis. Ütlen ausalt, et kui ma isegi üritan siin midagi rääkida sellest cottoni töökohast, siis sellest on raske aru saada. Ka mind ennast ajas vaikselt närvi, et kõik eestlased rääkisid/räägivad alati siin ainult cottonist ja sellega seotust... sest enne kui sa ise seal sees ei ole sa ei saagi eriti midagi aru.

Aga ma üritan üldiselt rääkida:

On puuvilla põllud, puuvill võetakse kombainiga üles ja tekivad suured-suured rullid (nagu Eestis näeb teeääres neid heinapalle, umbes samasugused aga suuremad). Edasi tuuakse rekadega need rullid meie tehasesse. Rekka pealt laadidakse need maha ja transporditakse siis lindi peal sisse. Edasi purustab üks masin selle palli lahtiseks ja peale seda hakkab mitmetes masinates toimuma puuvilla puhastamine.

Puhastatud puuvill jõuab lõpus ühte väiksemasse ruumi, kus see pressitakse kokku, pannakse kotti ja siis läheb kott lattu. Ongi valmis ekspordiks :)

Esimene nädal oli minu ülesandeks koristamine. Põhimõtteliselt on vaja hoida see suur masinaruum puuvillast ja puuvilla puhastamisest tekkinud prahist enamvähem puhas. Selle jaoks on terve see suur ruum varustatud voolikute ja surveõhuga. Panen siis voolikus surveõhu tööle ja kõnnin ringi. Lükkan õhuga kõik selle jama ühte kokku ja panen käru peale. Lisaks oli erinevaid töökohustusi veel.Töö on väga lebo omade plusside ja miinustega. Kuna ma sain valida kas teha edasi koristustööd või minna pakkumisse, siis mõtlesin mitu päeva koguaeg KUMBA VALIDAAA...

Koristamine on kergem, pingevabam, vaheldusrikkam, saab suhelda teistega vabamalt. Pakkimises teed 12 h põhimõtteliselt ühte tööd ühe koha peal. Aga siiski- valisin pakkise. Miks? Sest see töö on puhtam. Kui ma näiteks läksin alla keldri koristama ja panin selle õhu tööle.... ma olin täielik tolmukoll siis! Ja siis käi terve päev niimoodi ringi.. Kui teised on juba mitu-mitu kuud selle rutiinse tööga hakkama saanud, siis miks ei peaks mina saama. Alguses on kindlasti raske, sest seal pakkimise ruumis on tempo väga kiire ja palju asju peab tegema kiirelt-kiirelt.

Nagu olen maininud, siis olen öövahetuses. Kuna ma pole varem öötööd teinud, siis see on ikka päris ulme minu jaoks. Õhtul kell 18.20 võetakse meid peale ja hommikul 07.30 jõuame koju. Siis pesema, väike söök ja voodisse. Kuna mul unega päris hästi lood ei ole siis mingi 5h proovin ikka ära magada. Päeval on väga raske magada, tuba ei saa päris tumedaks ka teha.

Meie puuvilla tehases on päris palju eestlasi tööl. Päevases vahetuses on näiteks Marko, Mirko, Mart, Kristjan. Õhtuses vahetuses mina, Tibi, Laura, Monika, Priit, Marianna. Mõne nime nüüd ehk unustasin...

Õhtuse vahetuseülem on austraallane Terry. Terry on päris muhe vend. Aga temast rohkem juba hiljem ehk :)